Ma just avastasin kui tüütu on igale postitusele uus tervitus välja mõelda.
Eile oli mu selle nädala esimene võistlus. Sellega seoses õppisin ma uue emotsiooni - kaotusevalu. Mitte tavalise kaotusevalu, seda olen ma tundnud küll - uskuge, ma olen mitmeid kordi viimane olnud. Pole hullu. Aga eile oli puhas pettumus. Enda ja veidi ka teiste pärast. Asi oli nimelt selles, et eile oli Volunteers' Championship. Võistlus oli hästi kihvt ja mu mängukaaslased Sven ja Katrin - neist paremaid poleks osanud oodata ega lootagi. Ja kõik võitjad väärisid oma võitu. Aga probleem(mis tegelikult ei ole enam üldse probleem, uskuge mind) oli nimelt selles, et saada sama palju punkte kui esimene koht(nimelt 16) ja jääda kolmandaks, eriti veel umbes 20 punkti väiksema hcp'iga oli minu jaoks veidi arusaamatu. Raskemaks kaotuseks tegi asi, et kord olin ma samamoodi jäänud teisest kohast ilma, sest seekord võitis poiss, kelle hcp oli väiksem. Tell me about bad luck! Ma sain siis teada, et selle järgi vaadatakse tulemusi, kes raskema raja paremini mängis. Ausalt öeldes, uurisin siis õhtul välja(midagi pitsitas südames) ja ikkagi oli vales järjekorras. Nojah, mis teha. Lõpuks ma vaagisin seda küsimust nii kaua kuni suutsin välja leiutada, et mul on lihtsalt vale nimi.
Teine pettumus oli see, et ma ei saanud teha pikimat avalööki. Õigemini ma sain teha, aga ma ei suutnud. Nali on selles, et päev enne lõin ma eilse võistluse pikimast avalöögist u. 20 meetrit pikema draivi. Aga seekord lõin kosmonauti ( see tähendab, et põhimõtteliselt ma lõin palli asemel tiid ja pall lendas lihtsalt kõrgele, aga mitte eriti kaugele). See oli minu pettumus.
Kolmas pettumus oli see, et ma ei suutnud sellest kõigest üle olla. See oli kõige suurem asi. Ma nii väga tahtsin unustada, aga tead kui miski südames kripeldab, siis ta seda ikka teeb.
Nüüd kui sain kõik asjad siia kirjutada, ütleksin veel, et võitjad olid võitjad ja loomulikult olid nad seda väärt ! Rohkem kui mina obviously (sest muidu oleks mina võitnud). Ja see ei olnud üldse halvasti mõeldud. Ma olen väga õnnelik, et sain jälle midagi uut kogeda - kuigi see iseenesest ei olnud eriti meeldiv. Aga eks kõik tuleb elus ära proovida, või mis?
Tegelikult oli päris raske mäng eile ja ma olen üpris rahul tulemusega. Mängisin eile 45 lööki, 16 punkti, mis siis tähendab, et +2 (minu hcp'iga). Pärast mängu läksin lõin veel 25 draivi. Siis käisin söömas ja pärast seda läksin lõin 75 palli. Õues oli aga juba nii pime, et palli lendu ma ei näinudki, vaid kuulsin. See pimedas treening oli huvitav selle jaoks, et ma õppisin end palju paremini tunnetama. Ma ei proovinudki pallile järgi vaadata, vaid tahtsin seda õiget svingi tunnetust kätte saada. Lõpuks hakkas tunne juba veidi tulema ka. Pärast seda läksin veel puttama. Seda tegin nii kaua kuni lõpuks enam auku ega lippu ei näinud ning pidin väljakult lahkuma.
See oli väga kogemusterikas päev.
A, ja nüüd ma hakkan golfaris ka blogima. Huvitav, kas keegi üldse loeb ka seda asja?:D
I never learned anything from a match that I won. - Bobby Jones
It takes hundreds of good golf shots to gain confidence, but only one bad one to lose it. - Jack Nicklaus
1 comments:
Nägin sind seal hämaras range'is. Megatubli oled!
Post a Comment