Oma uue sissekande alguses palun suuresti vabandust, et ma pole peaaegu 10 päeva siia mitte midagi kirjutanud. Ma lihtsalt, ausalt pole jõudnud - esmaspäeval teisipäeval ei teinud ma midagi golfiga seotut, nii et poleks olnud midagi kirjutada. Kolmapäeval tormlesin trennist silmaarsti juurde ja sealt koju ning sealt rongile ning sealt autopagasnikusse ning sealt klassiõe sünnipäevale. Neljapäeval ma magasin hommikul ja õhtul oli naistevõistlus. Sealt tulles olin suht kutu ning kuna järgmine hommik oli varajane tõusmine, siis läksin kohe magama. Reedel sõit Saaremaale, Rotary klubi meistrivõistlustele ning ühislaulmist harrastama(see katse ebaõnnestus, jumala eest, et meid 1. septembril telekasse ei lastaks, see kõlab nagu kassikräunumine, ma arvan. Ei, tegelt niii hull nüüd ka ei olnud.) Laupäeval oli siis võistlus ja sealt sööma ja sealt autosse ja praami ja koju. Pühapäeval Niitväljale harjutama ja õhtu tuli nii kiiresti, et vajusin kohe voodisse. Esmaspäeval olin oma kõigekõigekõige parema sõbrannaga koos, sest ta sõidab aastaks ajaks Prantsusmaale ära. Õhtul oli tema juures väiksem istumine, kust mind käsutati kell pool 1 autoga koju. Ja täna hommikul saadeti mind asustamisele kusagile Pärnumaale, füüsikat õppima oma vanatädi käest. Praegu asungi Vändra internetipunktis koos oma vanaisaga, sest meie buss läheb tunni aja pärast.
Nüüd aga räägin oma viimase aja golfielamustest. Neljapäeval oli meil naistevõistlus. Seekord mul caddie't polnud, kuid ma arvan, et tema olemasolu poleks minu mängu parandanud. Tegin uhked 46 lööki, millest 23 olid putid. Te kuulsite õigesti - POOLED olid putid. Maasendaav. Sellest megaharjutamisest ei ole abi, veel. Võistlus iseeenesest oli ülituuline. Ma mängisin väga mõnusate inimestega koos. Alla ütles pärast mängu lõppu, et ma keskendun puttamisele liiga palju. Täiesti tõsi on see, sest kõik on mu kahe kõrva vahel kinni.
Reedel mängisime esimese harjutusringi. Mu golf on ikka keeruliseks läinud. Tegin lausa 97 lööki. Ja 43 putti. Naljakas oli see, et väljak iseenesest oli ülimõnus, aga minu pallid üldse ei veerenud. Avalöögid olid nii lühikesed, et täitsa piinlik hakkas. Järgmisel päeval mängisime siis võistlusringi. Mängisin Tiina Mõisa ja Karmen Paltsiga - mõlemad ülipositiivsed ja mõnusad inimesed. Tiina tegi elumängu - 88 lööki. Mina tegin veits parema mängu kui eelmine päev, nimelt 93 lööki. Jäin oma isale ühega alla. Teisel päeval olid fairway'd märjad ning pall veeres veel vähem. Nii raske oli mängida, et ma vahepeal mõtlesin juba, et annan alla. Mu draiv - ainus asi, mida ma üldse oskasin golfimängu juures - läks ka kusagile metsa alla seeni otsima ning jättis mu keset väljakut ilma eriliste oskusteta. Siiski putte teging ka 4 tükki vähem, kuid 39 on siiki üpris palju.
Pühapäeval käisime Niitväljal mängimas. Harjutamas eelseisvateks Eesti meistrivõistlusteks. Niisiis mängisin kollastelt. Oeh, selle mängu kohta ei oska ma küll mitte midagi öelda. Ma loodan, et asi paraneb ning võistlustel ma sellist soga ei tee. Niitväljal jätsid mind mu kõik oskused ning läksid koos draiviga seeni korjama. Tulemusest ma parem ei räägigi, nii piinlik hakkab. Oma isa suutsin ka välja vihastada. Kuigi ta mängis teise poole paremini kui esimese, niiet võibolla ma naatukene aitasin ka teda. Sellise mängu peale käskis ta mul kodus kõik golfietiketi raamatud läbi lugeda. Seda ma tegin ka !! Ei, tegelikult ma ei käitunud üldse kohutavalt, mul oli lihtsalt halb päev ja emotsionaalne pool ei olnud ka kõik korras. Vähemalt õppisin jälle midagi uut - ükskõik kui halvasti läheb, ei tohi keskendumist, tuju ega kõike muud alla lasta. Muidu ei jää mängust üldse mitte midagi järgi. Absoluutselt mitte midagi - seda võin ma teile kinnitada.
Nüüd ma siis istun siin internetipunktis ja loodan, et asi paraneb uueks nädalavahetuseks. Teine asi, millest ma sain aru, on see, et ma lasin klubimeistrivõistlustel endale nii pähe tungida, et ei suuda enam mängida mängu mida peaksin. Loodan, et asi muutub ja suudan kõike jälle puhta lehena alustada. Okei, mitte täiesti puhta lehena, sest seljuhul peaksin ma oma oskused kõik ära eemaldama.
Ma vabandan veel veidi, et ma ei kirjutanud varem midagi ning see sissekanne ei tulnud pooltki seda, mida ma tahtsin. Ma tahtsin ikka niipalju(võisiis niivähe) oma huumorisoont ära kasutada, kui seda on. Aga no, whoopdidoo, alati kõik ei õnnestu. Loodan tuua eestikatelt palju rohkem positiivseid emotsioone, mida lugeda.
Võistelge hästi !!!!
Golf is the only game I know that actually becomes harder the longer you play it. - Bobby Jones
Golf is like a love affair. If you don't take it seriously , it's no fun; if you do take it seriously, it breaks your heart. - Arthur Daley
The worst club in my bag is my brain. - Chris Perry
0 comments:
Post a Comment